04-17-2026

EMBAIXADOR KLIMÁTIKA ADÃO SOARES BARBORS: 44 PAÍZES MENUS DEZENVOLVIDU 

Média RKDTL

logo_post_image

Dili -17/04/2026-Média Defisiénsia, Embaixador Interesante Asuntu Klimátiku ho Ekipa atuliza Dadus no Progresu Konferensia Parte 44 Paízes Menus Dezenvolvidu ba Prezidente Repúblika Demokrátika Timor-Leste, (RDTL) Jose Manuel Ramos “Horta” iha Palasiu Prezidente kuarte ne’e.

Embaixador Interesante Asuntu Klimátiku Adão Soares Barborsa dehan ba prezidente Kona Rezutadu xafe hirak ne’ebe mak parte hotu-hotu hamahan a’an iha konvensaun nasoens unidas sobre altasaun klimátikas ninia konferensia parte ne’ebe mak akontese iha novembru tinan kotuk no ninia impaktu balun mak lori mai Timor-Leste hodi implementa diak liu tan iha kampu, desizaun konferesia parte ninian ida mak mandatu ba Timor-Leste atu bele lidera paízes menus dezenvolve sira iha ONU nia okos hamutuk 44 paízes agora dau-daun Timor-Leste mak lidera hodi halo negosiasaun asuntu klimátikas iha mekanizu ONU nia okos.

“Ohin ami mai fo autorizasaun informasaun ida ne’e ba prezidente atu haforsa polítika diplomasia ne’ebe mak kle’an liu tan ba ami ekipa husi Ministériu Negosius Estranjeiru Koperasaun ho Ministériu Turizmu Ambiente ne’ebe mak ami konvida hola parte iha ami-nia ekipa nasional atu bele suporta malu hodi lori pozisaun paízes menus dezenvolvidu sira nian ba oin bele foti dezisaun mundial kona-ba kombate mundansa klimátikas”, Embaixador Itinerante Asuntu Klimátikus Adão Soares Barborsa dehan ba jornalista sira iha palasiu Prezidente kuarta ne’e, 14/04.

Embaixador ne’e informa ba Prezidente kona ba fundu klimátika balu ne’ebe mak desidi ona iha kop 29 iha tinan rua ba kotuk ninia diskusaun klean liu tan akontese iha kop 30 konferensia parte ba dala 30 belin Brazil iha tinan kotuk Novembru, nune’e ba future reprezenta 44 Paízes Timor-Leste sei halo tan negosiasaun iha mundu global atu paízes menus dezenvolvidu sira ne’ebe mak kompromete ona atu fo orsamentu klimátiku ba paízes elementus sira ho illa ki’ik oan sira ne’ebe mak sei hadian no dau-daun, small and development states atu paízes sira ne’e bele foti asaun klimátika liga ba adaptasaun oinsa hatan ba lakon no estragus ne’ebe mak afetadu husi mudansa klimátika.

“Entaun Timor-Leste avansa ho kondisaun husi 44 paízes ne’ebe bu’at la fasil, la kma’an, todan uitoan maibe ho kedan suporta polítika diplomatika balu husi sua eselensia Prezidente Repúblika ho governu tomak, ekipa sei lao ba oin”, nia informa.

Nia mos sujere, iha enkontu nivel altu ONU nian kona-ba mudansa klimátika sei envolve Prezidente Repúblika nomos ministériu relevantes liliu Ministru Estranjeiru no Koperasaun inklui Ministru Turízmu Ambiente atu lidera enkotru nivel altu sira ne’ebe sei akontese iha tempu besik.

“ami mos ohin fo informasaun ba sua eselensia katak iha abril agora husi 27 – 30 ita sei halo enkotru estratéjiku iha Hotel turízmu Díli objetivu halibur ideias hamutuk iha paízes 44 ne’e atu bele mai ho pozisaun ida ne’ebe komum lori ba defende iha negosiasaun klimátika ONU ninian ne’ebe sei akontese iha Bom Alemaña iha juñu molok ba kop 31 iha Antalia Turquia iha novembru tinan ida ne’e”, nia haktuir.

Embaixador ne’e afirma mos ba Prezidente kona-ba atividade servisu ne’ebe mak halo, lori paízes menus dezenvolvidu sira-nia naran ne’e, orsamentu balun buka rasik, balun husi entidade Analiza Klimátika bazeadu iha Berlin Alemana no Internasional Insttute For Development And Envyoremant bazeadu iha UK inglaterra, mak kontribui ba eventu balu ne’ebe mak akontese tia ona iha Dili 3-5 fevereiru, kuandu intrega poder husi governu Malabi mai iha Timor Leste, alende ne’e iha 27 – 30 abril ne’e sei suporta osan husi Sekretariadu Fundu Ambiente Global jere ona atu bele tulun aktividade ne’ebe mak sei akontese iha Dili hodi fo suporta orsamentu ba ema nain 20 partisipante husi railiur no Banku Mundial rasik sei fo orsamentu hodi suporta fatin enkontru fatin nomos akomodasaun.

“ba fali delegasaun seluk sanulu resin rua ka tolu sei suporta osan ne’ebe mak ita hetan husi Uniaun Europeia ho Noroegia hamutuk montante $198 mil jere husi UNDP, ita hodi selu péritus sira nia tikét, nomos ita hetan osan uitoan husi governu Swedia kuaze $80.7mil atu bel suporta ita-nia programa tomak durante tinan rua, ita-nia prezidensia ne’e hahu husi 1 janeiru 2026 to’o 31 de dezembru 2027 tinan rua, ita sei halo asaun fundraising ho parseiru balu”, nia tenik.

Nune’e nia dehan iha loron 7 fulan maio tinan ne’e sei partisipa atividade Donor Meeting iha Viena hamutuk ho governu Austria host donnors meeting iha Austria atu bele hetan suporta orsamental husi paizes ne’ebe iha forsa orsamental.

“liuliu iha paizes dezenvolvidu sira ne’ebe mak iha biban forsa orsamental atu bele suporta ita-nia atividade durante ita-nia mandatu, no halo ona aproximsaun ba Fundu Klimátiku Verde, no sira mos iha prontidaun atu fo suporta maibe felizmente ita sei dezenvolve ita-nia proposta atu bel hetan husi ne’eba, nomos atividade seluk ligadu ho programa 44 paízes ninian”, nia hatutan.

Iha inisitiva 4 mak paízes menus dezenvolvidu sira halo primeiru, mak efektividde adaptasaun husi 44 paízes ne’e mos ita mak xefia, konsellu ita mak lidera, inisiativa seluk kona-ba utilizasaun enerjia renovavel dau-daun tenta atu forma ekipa konsellu atu bele jere programa ba oin, inisiativa terseira mak universidade ba 44 paízes ninian, husi Timor UNTL enkaixa ona atu bele halo peskiza estudu balu ligadu ho altasaun klimátika atu foti dadus nune’ governu bele foti desizaun, kona ba konsellu sei tenta hodi forma durante mandatu, peskiza sira ne’e ita sei tenta atu halo fundrijen klean liu tan.

Inisiativa ikus liu mak kona ba atu limita temperature mundial to’o fali 1.5 0c, ne’e ita foin lansa iha belem brazil iha tinan kotuk dau-daun sei mamuk hela, ita sei tenta atu bele estabele ninia konsellu ho nia sekretariadu balun atu bele operasionaliza mehi ne’ebe mak tau ona iha ne’eba.

“Ami ohin mos hato’o ona ba sua eselensia katak ita nia asaun programa ba tinan rua nee ita kompleta tia ona agora ita hala’o parte balu husi programa ida ne’e no ita mos prepara MoU ita-nia parserus, balu ita asina tia, balu sei asina atu bele hetan suporta orsamentu balu ajistensia téknika balu”, nia aprofunda.

Dau-daun ne’e Analiza Klimátika ho Internasional Intitute For Emvyoremant Development fo ona orsamentu hodi rekruta Timor Oan ho grau ne’ebe a’as nain tolu atu bele suporta xefia, no la rekruta ema arbiru tanba hasoru komunidade internasional, presiza kapasidade no timoroan duni, klaru katak ekipa suporta tebe-tebes tanba Ministériu Negosiu Estranjeiru no Koperasaun prontu atu servi saida deit 44 paízes nia prezidente husi protokolu, administrasaun, IT hatun sira-nia ekipa ne’e ita forma ekipa ida-idak servisu tuir mandadu no ita la mesak Ministeriu Negosiu Estranjeiru no Koperasaun sei hamutuk ho Ministeriu Turizmu Ambiente no forma ona ekipa nasional hodi halo servisu ba xefia ida ne’e.

Jornalista : Acy/Ikun
Média : Defisiénsia

Fahe tutan:

Publika iha :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *