11-07-2025

CGT-TL HUSU GOVERNU OJE 2026 TENKE FOKA BA INVESTIMENTU PRODUTIVU NEʼEBÉ REALISTIKU NO SUSTENTÁVEL

Média RKDTL

logo_post_image

Díli-07/11/2025-Média Defisensia, Core Group Transparency Timor-Leste (CGT-TL), observa setór produtivu deklara iha livru Proposta OJE 2026 hanesan kontribuinte ba ekonomia, realidade sosiál seidauk muda, tanba ne’e  husu governu OJE-2026 tenke foka ba investimentu produtivu neʼebé realistiku no sustentável.

Tuir Porta Voz CGT-TL, Jemicarter Moniz dos Reis, hanesan  Koordenadór Nasionál CGT-TL hatete, apresia esforsu Ministériu Finansas ne’ebé kontinua promove no aplika prinsipiu transparensia. Liuhusi elabora no públika dokumentu sirkulár OJE 2026, inklui publikasaun Proposta Lei ba ONE 2026, maibé sira nafatin husu governu tenke tau atensaun ba investimentu produtivu sira iha rai-laran.

“Ami rekomenda OJE 2026, Governu tenke foka ba investimentu produtivu no sosiál neʼebé realistiku no sustentável, hanesan agrikultura, saúde, edukasaun, turizmu, peska, bee moos no indústria ki’ik. Ba Parlamentu Nasionál tenke halo analiza rigorózu ba investimentu iha tasi mane no mineiru ne’ebé gasta osan boot maibé la sustentável. Governu tenke kua despeza la nesesáriu, projetu boot neʼebé benefísiu la klaru, no reavalia EP no IP neʼebé la kontribui reseita ba estadu”, Dehan Porta Voz CGT-TL  iha Komunikadu imprensa ba Jornalista iha Salaun CGT Kaikoli, Dili, 07/11.

CGT-TL hatutan tan, Orsamentu Jerál Estadu 2026, Governu tenke tau prioridade ba setór produtivu neʼebé sustenta moris povu hanesan Agrikultura, Edukasaun, Saúde, Bee Moos no Turizmu. Setór sira ne’e la’ós de’it prioridade polítika, maibé base fundamental ba kresimentu ekonomia sustentável.

“Polítika Poupansa no Efisiénsia Despeza Estadu, ami husu Governu atu reavalia investimentu iha infrastrutura boot sira estrada, edifísiu, ponte, portu, aeroportu no eletrisidade. Ezemplu: EDTL, E.P. iha 2025 simu subsídiu $166.5 milhões, maibé rekolla de’it reseita $50-60 milhões. Situasaun ne’e prova katak governu tenke halo análize ba retornu real investimentu ne’e, atu evita depende permanente ba subsídiu OJE. Enerjia eletrisidade ajuda duni atividade ekonómiku, maibé presiza estratéjia klaru ba sustentabilidade ekonomia nian”, Tenik Porta Voz CGT-TL.

Infelizmente CGT-TL nota, ministériu sira barak seidauk pratika transparénsia no partisipasaun públiku ba  konteúdu OJE seidauk disponivel iha website ministériu sira, no prosesu preparativu ba Proposta OJE 2026 kuaze la envolve parte interesadu sira hanesan sosiedade sivíl, akadémiku no sektór privadu. Tuir observasaun CGT-TL, Governu kontinua hateten setór importante sira hanesan agrikultura, hortikultura, kafé, plantas indústria, pekuaria, veterinária, peska, floresta, artejenatu, ekonomia informal, agro turizmu, turizmu komunitária, home indústria no indústria. Realidade hatudu setór sira  seidauk hetan prioridade loos iha polítika orsamentál estadu. OJE nafatin domina husi despeza konsumtivu, la’ós produtivu. Planeamentu mós fó sinál katak polítika, dokumentu hakerek no alokasaun orsamentál la iha ligasaun klaru. Se situasaun ne’e kontinua, Timor-Leste sei enfrenta rai naruk fiskál iha tinan sanulu (10) oin.

Entretantu, Komunikadu imprensa hala’o husi Sekretariadu Nasional CGT-TL, hamutuk ho La’o Hamutuk, Etadep, Yayasan HAK, Mata Dalan Institute, Fundasaun Haburas, Luta Hamutuk, Fundasaun Hadomi Familia, Fundasaun Baloos, Community Development Interest, Kadalak Suli Mutuk Institute, Asosieasaun Engineria Petroleum Timor-Leste, Raes Hadomi Timor Oan, Asosiasaun Esperansa feto Defisiensia, Permatil, Institutu Haberan no Asosiasaun Irmão Solidario

Jornalista  : Geraldino Magno

Editor       : Média RKDTL

Fahe tutan:

Publika iha : ,

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *