Dili-03/06/2025-Média
Defisénsia, Ministeriu Agrikultura Peska no
Ministeriu Saude hamutuk ho parseiru dezenvolvimentuv sira realiza worshop “National
Strategic Plan for Rabies Managament in Timor-Leste”, hodi prevene no proteze
moras raiva iha rai-laran.
Ministru Agrikultura
Peska no Floresta Eng. Marcos da Cruz hatete, iha abertura ba atividade worshop,
hodi finaliza planu estratejiku nasional ba eliminasaun raiva iha TL ministeriu
rua servisu hamutuk ho parseiru sira, hodi haree kona-ba moras raiva ne’ebé
akontese liuhusi asu.
“Ohin hamutuk ho
parseiru internasional sira realiza worshop ida, hodi finaliza planu estratejiku
nasional ba eliminasaun raiva iha TL ita nia tekniku no ministeriu MAP no MS
servisu hamutuk no hetan apoiu husi parseiru dezenvolvimentu sira hanesan Organisaun Mundial Saude, Governu Australia no WHO hala’o ona servisu iha parte ida
ne’e. Ita rona antes loron ida Juñu asu tata ema balun iha fronteira Oecusse
depois halo teste ba ema ne’ebé asu tata ne’e detektak iha moras raiva, nune’e
ministeriu rua halo koordensaun hamutuk ho parseiru sira oinsá bele iha sistema
ida kontrola ita nia asu atu labele hetan moras raiva”, Dehan Ministru MAPF iha
Hotel Novu Turismu, 03/05.
Ministru MAPF hatutan
tan, atividade ne’e Ministeriu Saude no Ministeriu Agrikultutura servisu
hamutuk no hetan apoiu husi governu Australia fó apoiu 200 mil ba sosa ai-moruk
hodi halo vasina ba asu.
“Iha tinan kotuk
realiza ona halo vasina ba asu hamutuk 1.585 no agora sei kontinu vasina ba kazu hamutuk 103 liuliu iha
munisipiu tolu hanesan Bobonaro kazu 56, Oecusse 34 no Covalima 13 kazu ne’e
ita hetan ema nain haat mate, nain tolu iha Oecusse no ida iha Ermera. Ita
haree ne’e problema ne’ebé afeta ba ema nia vida. Governu liuliu Ministeriu Saude no MAP ho parseiru sira haree ita presiza iha planu estratejiku ida sai
hanesan giaun id aba ita liuliu ministeriu rua ne’e hodi kordena halo jestaun
ne’ebé diak liu hodi kontrola moras raiva ita hakarak servisu to’o jero fali
ita kria estratejia ida hodi kontrola no prevene bao in sei lori pampletu sir
aba kada suku hodi tau iha sede suku hatudu ba povu atu hamutuk hodi kontrola
moras refere.
Ministru salienta tan,
IX governu liuliu ministeriu saude iha sentru no klinika barak nia servisu halo
tratamentu ba ema depois hetan tata husi asu no MAP nia servisu bainhira asu
tata ema ida ekipa foti amostra liuhusi ema nia ran no asu ne’e nia ran, hodi
halo teste iha laboratoriu atu hatene asu ne’e iha moras raiva ou la’e no ema
nia ran ne’e atu detekta ho asu tata ne’e asu moras raiva ou lae, maibé asu
tata molok liu oras 24 tenke lori ba halo tratamentu liu oras ba halo
tratamentu ne’e la efektivu ona.
Entretantu, MAPF husu ba
komunidade sira hakiak asu tenke kuidadu nia asu halo maus no lori ba hetan
vasina, nune’e bele prevene moras raiva. Bainhira ema ruma hetan ona tata husi
asu tenke relata lalais ba betirinaria no ba iha klinika sira hodi hetan lalais
tratamentu. Tanba Moras raiva akontese ba asu ho sinal kaben nadodon husi asu
nia ibun, asu buka mak nakuku ba subar aan mesak no nia haree ema la’o liu nia
halai ba tata ne’e moras raiva iha ona asu nia isin lolon presiza hato’o ba MS
no MAP liuhusi departamentu sira hodi proteze no prevene lalais asu ne’ebé
hetan moras Raiva.
Jornalista : Geraldino Magno
Editor :
Média RKDTL