Dili-27/01/2026-Média Defisiensia, Klibur Domin kontinua programa 3 ba iha tinan 2026 hanesan Kliníka Internamentu, Tuberkuloju baze Komunidade, Base ba Ema Defeisiensia.
iha intervista Diretur Ejekutivu Klibur Domin Joaquim Freitas Soares hatete, Fundasaun klibur domin primeiru existi tinan 26 iha Timor-Leste, estabelese iha 2000, depois de Timor Leste ukun an, fundasaun klibur domin ne’e hanesan Organizasaun Karidade/NGO ida ne’ebe ninia programa prinsipál iha tolu (3), programa ida mak kliníka internamentu ne’ebé halo tratamentu ba pasiente sira ne’ebé moras tuberkuloju, rehabilitasaun ba ema ho difisiensia fizíku sira, fo mos tratamentu ba inan feto sira ne’ebé mak moras mental. No kuidadu ba moras kroniku, hanesan moras dializa ka galinza, 26/01.
Klinika internamentu iha kama 85 ne’ebe fornese hodi fo tratamentu maioria pasiente sira ne’ebé baisa iha klinika refere, pasiente sira sofre barak liu mak moras tuberkolojia. Nune’e mos iha médiku infermeiru sira, iha mos uma 20 resin ne’ebé mak utiliza hodi akumula pasiente sira ho nia familia sira.
Programa tuberkuloju baze komunidade ne’e finansia husi Ministeriu saúde ba fulan rua, programa ne’e ba Munisípiu Liquiça no Ermera, atividade prisipál sira maka halo betisaun kazu ne’ebé tama sai uma para halo triagem ba membru uma kain sira ne’ebé deskonfia iha moras tuberkoloja, halo tratamentu. Antes halo tratamentu dahulu teste iha laboratoriu hodi halo prevensaun ba ema ne’ebé sofre moras tuberkuloju.
Timor-leste nafatin sai nasaun ne’ebe segundu lugar iha sudeste asiatiku ne’ebe moras tuberkoloja ne’e sempre nafatin aas liu, Tan ne’e advoka ba guvernu tenki investe maka’as hodi luta hosoru moras tuberkoloza para bele redus moras ida ne’e iha Timor Leste.
Nune’e iha programa seluk mak base ba ema difesiensia, difesesia sira kiak rabat rai no la hetan oportunidade, la iha servisu, redinmentu mos ki’ik liu. Liga mos ho subsidiu iha balu simu bal-balu la simu entaun programa difeseisa bo’ot, tanba ne’e program refere tarjetu ba Munisípiu rua ermera no likisa atu fornese apoiu ekipamentu. No saude ba sira no hari’i sanamentu bee mos base ba sira,
no programa ne’e finansia husi Ministeriu Solidariedade sosiál Inkluzaun (MSSI), servisu ne’e kada-kada tinan fornese ema defisiensia familia sira 600 resin, mesmu kapasidade osanmentu la to’o, nafatin esforsu apoiu ho nutrisaun, ai-tonka, kadera roda no mos sanamentu, apoiu sosiál sira seluk no suporta balu ba eskola.
Liu husi esforsu sira ne’e, bele kria evindesia arte nian, ajuda para la bele indenpendente ba sira nia familia atu sira bele moris rasik no buka rasik bele hetan servisu rasik. Programa ne’e tinan kotuk konsege detekta kazu 224 ida de’it mak mate iha nia fatin, maibé sira seluk ami kontratamentu susesu.
Enkuantu planu programa 2026 nian sei muda ba Munisípiu seluk karik Ministériu Saúde tau Orsamentu ba asuntu Tuberkuluju (TB). Aliened ne’e iha tinan 2 liu ba kotuk atividade hala’o iha Munisípiu 3 hanesan Baucau, Viqueque, no Atauro. No programane’e hetan apoiu fundus husi governu korea.
Jornalista : @CY & Alex
Editór : Média Defisiensia