07-01-2025

JAPAUN LIU HUSI UNFPA SEI KONTINUA ESTABLESE SENTRU KUIDADUS 20 IHA MUNISÍPIU 12

A2 Salsinha

logo_post_image

Dili-01/07/2025- Média Defisiensia, Governu Japaun liu husi UNFPA Tersa Feira ohin hala’o enkontru hamutuk ho Governu Timor-Leste hodi halo Redusaun morbilidade no mortalidade maternu no perinatal liuhusi reforsa servisu obstetrisi emergensia no Kuidadu Neonatu nian iha Timor-Leste mak importante tebes ba saúde feto sira no labarik sira nian.
Iha intervista Vice Ministru Fortelesimentu Instituisional Saúde José dos Reis Magno hatete, orsamentu ne’ebé Governu Japaun Apoiu liu husi Audensia UNFPA mai Timor Leste ho totál montante 7.5 Millaun hodi establese sentru Kuidadu 20 iha Timor-Leste atu redus Mortalidade husi inan isin rua no labarik sira. nune’e mós fo formasaun ba Médiku Partera sira hodi bele oferese kuidadus ida ne’ebé kualidade ba inan isin rua sira.
” ida ne’e parseria ne’ebé ita halo ho UNFPA hanesan agensia Nasaun Unidas nian iha Timor-Leste ne’ebé maka projetu ne’e sei finansia husi Governu Japaun sei finansia projetu ne’e ba projetu 20 ho Finanseiru hanesan ohin ita boot sira hatene iha aprejentasaun sira fo sai 7.5 millaun husi Governu Japaun liu husi UNFPA mai Governu Timor-Leste par bele update sentru komunitáriu sira iha programa Saúde liuliu ba iha area programa Saúde ne’ebé maternu nian, ne’ebé ba iha klínika maternidade ninian, ne’ebé ha’u hanoin katak ita tau fali ekipamentus sira halo kompletu, ida fali mak fo formasaun Médiku Partera sira hotu para atu nune’e bele oferese kuidadus primaria, to’o ikus mai ita hakarak atu inan isin rua hakarak atu partus karik bele ba partus iha fasilidade saúde sira,” Dehan vice Ministru saúde iha salaun Cofi Annan UN Kampaun Caicoli 01/07.
Fatin hanesan Embaisadór Japaun iha Timor-Leste Tetsuya Kimura hatete, Kuidadu saúde hanesan programa Prioridade ida Governu Japaun nian, husi ideas ne’e maka Sira aloka fundus hodi implementa programa ne’e iha Timor-Leste ne’ebé prioridade liu iha area rurais sira. Aleinde ne’e Governu Japaun konstrui ona ospitál Trening ida iha HNGV, atu nune’e hametin koperasaun di’ak entre parte rua ne’e.
“Kuidadu Saúde mak area prioridade ida ne’ebé Governu Japaun empatiza nu’udar koperasaun dezenvolvimentu ba Timor-Leste no kuidadu materna saúde materna no neonatal entre area sira ne’ebé Governu Japaun prioritiza ba, no bazeia ba idea ida ne’e maka Governu Japaun aloka 7.5 milioens dolares Amerikanu hodi hametin servisu kuidadu emerjensia obstetric no neonatal nian iha Timor-Leste partikularmente iha area rurais, depois aumenta tan bá sosa ekipamentus Médikus treinamentu ba ita nia Médiku sira Timor oan nian. depois hanesan ita boot sira hatene katak agora dadaun Governu Japaun ajuda konstrusaun ospitál ba média trening iha ospitál Nasionál Guido Valadares hanesan mós esforsu ida atu hametin koperasaun ho Governu Timor-Leste Instituisaun Internasionál sira ba área ida ne’e ” Tenki Embaisador Japaun iha Timor-Leste.
Nune’e mós Reprezentante UNFPA iha Timor-Leste Navchaa Suren hatutan, Orgullu ho servisu hamutuk ho Governu Timor-Leste hodi establese sentru Kuidadus Emerjensia Obstetric no Neonatu iha iha Timor Leste, no UNFPA hala’o programa ne’e desde 1999 hodi mai to’o agora, sei kontinua estabelese tan sentru Kuidadus Emerjensia Obstetric ne’e 20 iha Munisípiu 12 kompletu ho fasilidade no médikus sira.
“primeiru UNFPA senti orgullu tebes tanba servisu hamutuk ho Governu Timor-Leste, liu-liu Ministeriu Saúde atu establese sentru Kuidadus Emerjensia Obstetric no Neonatu iha Timor-Leste, servisu ida ne’e hahú kleur ona UNFPA apoiu Governu Timor-Leste la’ós foin agora mais desde ita hetan independensia ka Timor-Leste Restaura ninia Independensia iha 1999, no prosesu estabelesimentu sentru Kuidadus Emerjensia Obstetric Neonatu balu, no Governu Japaun Apoiu tan atu estabelese 20 iha Munisípiu 12, husi Munisípiu 4 ne’ebé eziste iha Timor ho apoiu Japaun estabelese Munisípiu 12, ne’ebé maka ho estabelesimentu sentru Kuidadus Emerjensia Obstetric ne’e kompletu kedas ho Médiku treinadu iha área Emerjensia Obstetric inklui mós ekipamentus Médikus naun Médikus, no fasilidade 20 ne’e kada tinan apoiu inan idade produtivu rihun 20 kada tinan,”tenki Navchaa Suren.
Entretantu antes ne’e UNFPA estabelese ona sentru Kuidadus Emerjensia Obstetric no Neonatu ne’e iha fatin balu hanesan Dili, Oe-Cuse (Raeoa), Ataúro.

Jornalista : Alexandre Salsinha
Editór : Média RKDTL

Fahe tutan:

Publika iha :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *