02-11-2026

AAE- FAKULDADE DIREITU-UNTL, NAFATIN HUSU TR DEKLARA ONA KONSTITUSIONALIDADE REVOGASAUN LPMV NE’EBÉ PENDENTE

Média RKDTL

logo_post_image

Dili-11/02/2026- Média Defisiensia, Asosiasaun Akademia Estudantil, Fakuldade Direitu UNTL nafatin ezize Tribunal Rekursu atu deklara ona konstituisionalidade ba revogasaun lei pensaun mensal vitalisia ne’ebé oras ne’e dadaun públiku hein hela.

Iha pers-konferens ne’e Portavos Benjamin Geovanio Matos iha Leitura hatete, Hanesan ita hotu hatene, katak luta ba halakon Lei Pensaun  Vitalisia, la’os vontade husi detentor politiku sira husi partidu A ka B ne’ebé sempre ukun troka malu durante ne’e. Maibe husi kondisaun real, ne’ebé povu maubere hasoru mak dudu no hamrik liu husi EUTL hodi luta to’o sakrifika a’an,  hodi halakon, liu husi  akordu ne’ebé EUTL halo ho parlamentu nasional.

Husi akordu ne’e mak obriga bankada sira hodi hamosu Projetu lei n˚11/2025  no ikus mai  deputadu sira aprova iha parlamentu nasional ho votus umanidade. Husi projetu lei ne’e haruka ba  Prezidente da Repúblika hodi promulga sai Lei n˚7/2025 29 de setembro hodi revolga ka halakon totalmente lei pensaun  vitalisia, iha ne’ebe lei revogasaun ne’e mai ho karakter retroativa, signifika aplika ba kotuk husi kedas 2002 ba futuru. Iha altura ne’eba wainhira prezidente promulga tia lei ne’e,  povu maubere tomak kontente tebes, tamba Lei pensaun vitalisia lakon  duni ona iha estadu RDTL.

Maluk sira hanoin lei ne’e tama iha vigor, Mak benefisiariu  sira, hamutuk na’in (30) aprezenta keixa liu husi Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ) hodi husu ba Tribunal Rekursu atu halo fiskalizasaun abstrata susesiva hodi deklara inkonstitusionalidade  ba Revogasaun Lei Pensaun  Vitalisia. Benefisiariu sira aprezenta keixa ne’e, tambá sira konsidera katak lei ne’e viola ka kontra prinsipius konstituisional no hakarak halakon fali sira nia direitu ba Pensaun Vitalisia ne’ebé  atribui husi Lei. 11/02

Bazeia ba keixa benefisiariu sira nian mak PDHJ hatama pedidu fiskalizasaun ba Trigunal Rekursu ho fundamentu sira mak hanesan, PDHJ konsidera, katak Lei n˚ 7/2025 29 de Setembro, ne’ebé promulga husi Prezidente da Republica, ne’ebé halakon direitu adkiridu ne’ebé benefisiariu sira hetan ona husi lei anterior kona-ba pensaun Vitalisia.

Tuir analise PDHJ nian, konsidera katak,lei refere viola ona prinsipiu konstitusional sira hanesan prinsipiu jeral de naun-retroatividade da lei, principiu de Seguransa juridica, principiu protesaun komfiansa sidadaun nian, principiu profisionalidade ba kriasaun aktu lezislativa no principiu  de pacta sunt servanda.

Ba Sívitas akadémika no povu maubere tomak, henesan ita hotu hatene katak, direitu adkiridu ka pensaun vitalisia ne’ebe benefisiariu sira hetan, ne’e la’os direitu fundamental ne’ebe rekonhese ka hatuur iha Konstituisaun-RDTL. Maibe pensaun vitalisia ka direitu  ne’e atribui ka fo husi lei ne’ebe produs iha Parlamentu Nasional.

Tamba ne’e hanesan estudante direitu, ami nia hare’e katak, laiha problema ba povu Timor se wain hira Tribunal Rekursu deklara konstitusional ba revogasaun lei pensaun vitalisia ho analise no fundamentu sira mak hanesan tuir mai ne’e.

Ami konsidera katak lei n˚7/2025 29 de Setembro ne’ebé tama ona iha ordenamentu juridiku Timor-Leste nian, la prejudika ba komfiansa sosial nem viola prinsipiu konstitusional sira ne’ebé temi ona iha pedidu fiskalizasaun abstrata susesiva husi PDHJ nian.

Tuir  ami nia entendimentu husi doutrina sira katak, benefisiariu sira nia direitu ba pensaun vitalisia ne’e nu’udar direitu adkiridu ida ne’ebé atribui husi lei, maibe la’os direitu fundamental ne’ebé rekonhese iha Konstituisaun-RDTL. Tamba ne’e se’e direitu ne’ebe atribui husi lei mak ita bele hasai ka hamate fila fali husi lei, tamba direitu refere fo privileziu de’it ba ema polítiku sira hanesan; Ex-titular, Ex-Deputadu no Ex-Governante sira.

Tuir ami nia analise katak, revogasaun ba LPMV, la viola principio geral no konstitusional hanesan; principiu de não-retroatividade ne’ebé hatur iha n˚2 artigu 24  konstituisaun-RDTL, tamba artigu ne’e bandu atu labele aplika ba kotuk liu-liu ba direitu fundamental sira ne’ebé rekonhese iha konstituisaun. Enkuantu direitu ba pensaun vitalisia ne’e laos direitu fundamental, tamba ne’e laiha sofrementu i nein iha violasaun ba artigu ida ne’e, nune’e labele aplika ba revogasaun Lei Pensaun Vitalisia.

Hanesan estudante direitu, ami nia analise, ba revogasaun LPMV, bazeia de’it ba principiu konstitusional sira hanesan, principiu da igualdade, principiu da Justisa no principio de bens estar, ne’ebé konsagra ona iha konstituisaun-RDTL. Tamba ne’e ami konsidera katak iha kazu ida ne’e hamosu ona konflitu entre principiu sira.

Tuir ami nia hare’e,  katak,  principiu da igualdade, principiu da justisa no principiu de bens estar sosial, iha ona konflitu ho principiu de seguransa juridica, principiu protesaun da komfiansa, tamba ne’e, wain hira iha ona konflitu entre principio hirak ne’e, mak ita tenke prevalese principiu da justisa, mak vale liu) tamba Tribunal administra justisa e nome  povu maubere.

Ho razaun hirak ne’ebé temi ona, mak ami husu ba Trigunal Rekursu hodi tetu no deklara ona konstitusionalidade, nune’e labele pendente bei- beik no  husik hela duvida ba povu maubere tomak,ikus liu ami mo’os husu ba povu maubere tomak,estudantil, kamarada sosial hotu, juventude rezistensia, aman veteranus sira atu nafatin iha lian no halo vizilansia maxima ba desizaun tribunal nian kona ba lei revogasaun pensaun vitalisia nian ne’ebé oras ne’e sei pendente hela.

Entertantu maske ba oras ne’e seidauk iha informasaun ruma husi Presidente Tribunal Rekursu kona ba deklarasaun ba revogasaun lei pensaun mensal vitalisia, maibé EUTL sei konsolida ba kamadas sosiais sira hotu atu halo asaun hasoru TR karik deklara inkonstituisionalidade ba lei refere.

Jornalista  :   Alex & Anselmo Martins

Editor        :    Média RKDTL

Fahe tutan:

Publika iha :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *