Dili-30/04/2025- Média Defisensia,
Komité Nasional Patrimoniu Kultural Imaterial Timor-Leste (KOMNAS PKI-TL) servisu
hamutuk ho Ministerio Komersiu Industria
no Sekretariadu Estadu Arte Kultura konklui Seminariu Nasional Salva
Guarda Tais ho tema “Dalan ba Rekoñesementu Tais nu’udar lista
reprezentativu ba patrimoniu kultutal imaterial umanidade” hodi promove
nafatin identidade tais ba mundu.
Prezidente
Komité Nasional Patrimoniu Kultural Imaterial Timor-Leste, Manuel Smith, hatete
atividade seminariu ne’e hanesan marka Historia foun id aba Timor-Leste, husi
2019 estabelese patrimóniu kulturál to’o 2021 iha mundu tanba ne’e UNESCO rekonñese
Tais timor hanesan patrimóniu kulturál
ho karakter salva guarda urzente ba tais tais iha rai laran.
“Iha
prossesu salva guarda urzente ba tais fó fila mai Timor-Leste atu haree oinsa
Governu Timor-Leste fó nia atensaun maximu ba iha prosesu, hodi haree kona-ba
sustentábilidade tais hanesan idendidade
kulturál, Tanba proposta husi UNESCO governu Timor-Leste liuhusi KOMNAS
PKI-TL hamosu planu mais importante atu fahe liña Ministerial sira nomos parseria
dezenvolvimentu sira atu haree kona-ba kompetensia servisu. Nune’e hakbesik aan
ba rede soru nain sira atu komesa haree oinsa fó prosesu maximu ba prosesu. Ita
haree katak depois planu ne’e hetan aprovasaun ita atribui ba liña Ministerial
sira, hahu uluk ho SEAK iha kompetensia ko’alia kona-ba peskiza tais”,
Dehan Prezidente KOMNAS PKI-TL, iha Delta Nova, 29/04.
Prezidente
KOMNAS PKI-TL hatutan tan, haree ba peskiza tais ne’e iha tinan 2026 kuaze
Munisipiu 14 realiza ona, peskiza tais ne’e tama iha parte ida planu salva
guarda urjente tais ne’ebé komisaun Patrimóniu kulturál opta ona, no fó formasaun
ba inan soru nain sira, halo kompetisaun ba soru nain no formasaun kona-ba
utiliza kores tradisional ba iha tais atu bele fase fila fali.
“Kompetisaun
ba inan soru nain sira iha MCI nomos planu diversifikasaun ba tais, tanba
wainhira tais, atu kompete iha merkadu internasionál presiza hanorin soru nain
sira atu hatene kona-ba negosiu no lori soru nain sira nia kreatividade diak
liu atu kompete iha mundu merkadoria. Hahu fó ba inan soru nain sira komprende
kona-ba negosiu no komprende atu bele utiliza tais ne’e nu’udar kreatividade
oi-oin, ita haree kuaze ohin loron ema hotu uza tais nu’udar uniforme ne’ebé fó
rendimentu ba iha komunidade soru nain sira no tais komesa hetan ona influensia
makas iha mercadu. Ami kontinua haree oinsa ita halo mudansa estatutu salva urzente tais
muda ba iha patrimóniu kulturál umanidade ne’e, sei servisu lubuk atu haree
estudu tais patrimóniu kulturál nian no haree
ba programa sensibilizasaun hodi estabelese rede soru nain iha 14 Munisipiu
ne’e kontribuisaun husi parseiru dezenvolvimentu sira no hetan apoiu maximu
husi UN Women hanesan onra boot ida”, Afirma Prezidente KOMNAS PKI-TL.
Iha
fatin hanesan Sekretariu Estadu Arte no Kultura, Jorge Cristavão hateten, atividade
ne’e hanesan rekejitu ida, ba rekonesimentu ba patrimoniu estadu no governu
tenke halo salva guarda, akompanña husi UNESCO mak patrimoniu mundial.
“Seminariu
hanesan rekejitu ida ne’ebé rekoñesimentu
ba ita nia patrimoniu estadu, tenke halo salva guarda, ne’ebé akompanña husi
UNESCO husu atu observa nafatin, tanba rekoñese ona ita nia tais hanesan patrimonñu
mundial. Rekejitu ida atu hatudu ita nia Salva Guarda to’o iha ita nia prossesu
promosaun ne’e to’o iha ne’ebé. Ami esforsu tomak no apoiu tomak husi liñas
Ministerial sira tomak, atu bele promove ita nia rede soru nain, no grupu sira.
Tanba ita nia preparasaun oinsa Tais bele sai hanesan rendimentu ekonomika
familiar nian. Tanba ne’e Guverno husu ba entidade hotu nafatin kuida tais hanesan eransa kultural no promove
nafatin iha mundu”, Dehan Sekretariu Estadu Arte no Kultura.
Tuir
Ministru Komersiu Industria, Filipos Nino Pereira, fó agradese ba oportunidade
ne’e bele hasoru malu ho soru-na’in sira ne’ebé reorezenta husi munisipiu 14
iha eventu importante ida ohin orgullu bo’ot ba servisu hotu husi parseriu sira
no liña ministerial sira halo ona durante ne’e
finalmente realiza atividade ne’e.
“Hahu
prosesu inisiu mai lori ita ninia tais nu’udar identidade nasional ida ne’ebé
hetan rekoñesementu internasionalmente husi UNESCO hanesan servisu ida todan
durante ne’e, ita hotu hala’o hamutuk nu’udar responsabilidade koletivu, atu
defende ita nia interese no ikus mai hetan duni rekoñesementu ba iha esforsu
hirak ne’ebé durante ne’e ita servisu hamutuk.Tanba ne’e nafatin husu ita tenke
garantia duni sustentabilidade no rekoñesementu hahu 2022 to’o 2025 no sei iha kontinuasaun ba oin. Husu ita
atu servisu hamutuk hodi garantia nafatin ita nia identidade tais ba futuru. Ita hotu aseita katak prezervasaun
ne’e importante tebes tanba mai husi beiala hatutan mai to ita sira nee, tan
ne’e husu nafatin ita atu promove nafatin tais labele lakon le’et de’it iha ita
sorin, ita tenke halo prezervasaun makas ba iha tais atu nafatin existe iha
futuru”, Tenik Ministerio Komersiu Industria.
Entretantu,
durante ne’e esforsu lubuk ida mak governu hala’o ona atu garantia atu tais
labele lakon iha futuru. Nafatin halo promosaun nasionalmente ka
internasionalmente, nune’e labele halakon interese kultural no identidade
nasaun nian.
Jornalista : Geraldino Magno
Editor : Média RKDTL