Dili-13/01/2025- Média Defisiensia,
Asosiasaun
Halibur Defisiensia Matan Timor-Leste (AHDM-TL) abertura kursu letra braille hodi
bele fasilita ba ema ho defisiensia matan sira bele aprende hodi asesu ba edukasaun
formal hanesan maluk sira seluk.
Iha
intervista ba Média RKDTL Kordenador
Programa Edukasaun iha formasaun Letra braille Julio da Costa Fernandes hatete, abertura
dahuluk formasaun Letra Brile tinan ne’e atu ema ho defisiensia matan sira bele
aprende hodi nune’e eleva kapasidade
defisiensia matan sira hodi asesu ba
edukasaun naun formal hanesan maluk sira seluk mos, no programa ne’e hetan
apoiu husi PHD liu husi Asosiasaun Defisiensia Timor-Leste (ADTL).
“Ohin
ita abertura formasaun letra braile nian ba dala uluk apoiu husi PHD ne’ebé mak
l husi ADTL,mak ohin ami realiza abertura ba formasaun letra braile nian ba
2025 nian. Iha ne’e total estudante hanesan ohin Director hatete 25,pessoas
ne’e ba ema defisiénsia matan deit apoiu fundus husi PHD maibé liu husi
ADTL mak mai iha AHDMTL,hodi fasilita formasaun ida ne’e ba membru sir aba asosiasaun halibur
defisiénsia matan Timor-Leste .ba membru
rua nulu resin lima atu nune’e sira bele iha koinesementu hodi asesu ba educação Formal no Educação
naun Formal Formasaun ida ne’e inklui 13 munisipiu sira hotu inklui rai oan,”
dehan kordenador Julio iha Centru AHDM-TL Tibar Munisipiu Likisa 13/01.
Fatin
hanesan estudante Ana Senhorina da Silva sente apresia ho formasaun refere
tanba bele fo oprtunidade atu asesu ba iha edukasaun naun formal sira, no nia
husu ba maluk defisiensia matan sira atu la bele lakon oportunidade hodi mai
aprende letra braille.
“Diak
ba hau nia sentimentu ida ne’e hau apresia tebés baa mi defisiénsia matan aprende letra braile hanesan educação ida
ne’ebé hanesan formasaun ida ne’ebé atu lori ami ba iha educação formal,tanbá
ami defisiénsia matan presiza liu husi formasaun letra braile .Karik hau remata
hau nia formasaun letra braille ida ne’e ba oin hau hakarak sai fila fali formador
hodi fó formasaun ba hau nia belun sira ne’ebé mak defisiénsia matan ne’ebé sei
iha munisipiu wain hira sira mai ami bele fó formasaun ba sira .
Hau
nia mensagem ba hau nia maluk defisiénsia matan sira ne’ebé iha munisipiu
labele lakon ita nia esperansa labele lakon oportunidade sei wain hira kolega
sira seluk ne’ebe iha informasaun bele tun iha baze munisipiu labele lakon
esperansa labele lakon oportunidade atu aprende formasaun letra braille atu nune asesu ba edukasaun Formal,” tenik nia.
nune’e
reprejenta ADTL Evaristo da Conseção informa, iha formasaun ida ne’e ADTL apoiu
hodi hasa’e defisiensia matan sira nia kapasidade nune’e bele asesu ba iha
edukasaun formal sira.
“ADTL
nia membru hamutuk 28 ne’ebé mak espailha iha teritorio inklui Rae-Oa Oe-cusse membru 11 ida ne’ebé mak apoiu hanesan painel final ne’ebé mak
sira ida idak implementa iha ne’ebá liu
liu iha munisipiu inklui Dili tanbá ne’e mak membru sira ne’ebé mak ita hetan selisionadu
hanesan esmol kram nian ba formasaun ne’ebé mak AHDMTL hetan apoiu husi ADTL, bele
hasai koinesementu hasae maluk defisiénsia matan sira nia kapasidade nune’e sira
bele ba aplika ba iha eskola públiku sira hatene katak sira iha ona material
ida ne’ebé naton ona ba sira, tanbá ne’e maka ADTL nafatin suporta membru sira
ne’ebé mak liga ba iha letra braille, AHDMTL, KADESTA Covalima no mo’os ETBU sira ne’e mak iha ona
esperensia oinsa atu bele sai metodu ida ne’ebé diak, para bele fasilita letra
braille ba membru sira,” Tenik Nia.
Enkuantu
total estudante ne’ebé sei aprende iha formasaun refere hamutuk 25, no
benefisiarus hirak ne’e mai husi munisipiu 12 inklui Rejiaun Enklave Oe-Cuse
Ambeno.
Aliened
ne’e mos liu husi sira nia kreatividade hodi halo hela ekipamentus letra brile
ne’ebé utiliza husi aqua Matan hodi bele fasilita di’ak liu tan ba maluk
Defisiensia Matan sira atu aprende.
Jornalista : Alex & Anselmo
Editor : Média RKDTL